Alateadlikud kehareaktsioonid juhtunule

TRE-lõdvestustehnika abi kehale

Mind on huvitanud milline on emotsioonide ja tunnete tähendus kehale, tervisele ja haigusele, mis tunded tegelikult on ja kus nad kehas asuvad, millist rolli mängivad tunded immuunsüsteemi ja bioloogiliste funktsioonide mõjutamisel.

Psühhosomaatika (ehk seos keha ja meele vahel)  seisukohalt on iga haigus- alates väiksest nohust lõpetades vähiga- tekkinud psühholoogiliste ja bioloogiliste faktorite koostoimel. Mõtted, tunded, stress, toitumine ja ümbritsev keskkond mõjutavad meie tervist. See, kuidas me oma eluga toime tuleme ja kuidas suudame stressiolukordi lahendada, kuidas stressi suhtume, mõjutab haiguste tekkimist või mittetekkimist.

Loomariigist on teada kolm instinktiivset reaktsiooni ohule ja paralleele saab tõmmata ka meie, inimeste, alateadlikele käitumisjoontele, mis on seotud meie ajutüvega.

-Agressiivsus e võitlemine, ründamine, süüdistamine, kaitsepositsioonile asumine, viha väljendamine jms

-Põgenemine e minema jooksmine, eemaldumine, vältimine, minema kõndimine, tegevustesse põgenemine

-Tardumine e eitamine, psüühiline halvatus, külmumine, klammerdumine, “surnu mängimine”, suutmatus mõelda, tegutseda, väljendada, lõksus olemise tunne, ei näe väljapääsu, tuimus.

Viimane neist, tardumine, on kehale kõige raskem, sest kõik tunded ja emotsioonid sulguvad kehasse ja neid ei väljendata emotsionaalselt, verbaalselt ega lahendata ka füüsilise tegevusega.

Vähe on räägitud neljandast instinktiivsest käitumismustrist ohuolukorras, milleks on meeldida tahtmine. Seda peetakse samuti alateadlikuks reaktsiooniks ohule mis tundub minust suurem ja kus ma ei suuda rünnata ega põgeneda.

Hirmuenergia vabanemisel raputab ja väriseb loom üle kogu keha. Vastupidiselt loomadele lubavad inimesed harva endale selliseid tugevaid kehalisi reaktsioone, eeskätt omaksvõetud sotsiaalsete normide ja uskumuste tõttu, mis omakorda on seotud aju uuema osaga. Seetõttu oleme kaotanud oskuse vabastada hirmuenergiat kehaliste reaktsioonide kaudu ning jääme kinni tardumusse.

Eriti tugevalt kogeme sündmust kui see on:

• Ootamatu
• Dramaatiline
• Isoleeriv
• Väljapääsmatu
•  

Tegemist on nö konfliktifaasiga ja see faas lõpeb siis kui leitakse konfliktile lahendus ja lisaks tegeletakse oma emotsioonidega ning kehaliste pingetega.

Konfliktifaasi kogedes on oluline teadvustada, et sündmus ise ei tähenda midagi. Määravaks osutub igaühe individuaalne reaktsioon juhtunule ja subjektiivne emotsionaalne kogemus. See mida üks inimene kogeb konfliktina, ei pruugi teist üldse nii mõjutada. Kui meil on võimalik ohu vastu mingil moel võidelda või selle eest põgeneda, saame jälle „välja hingata“ ja minna tasapisi argipäevarütmi. Haigus ja tervisehäired hakkavad välja kujunema siis kui meil puudub võimalus võidelda või põgeneda, kui me tunneme end olukorra vangina ega suuda olukorrale lahendust leida. 

Me jääme lühemaks või pikemaks ajaks kinni kolmandasse reaktsioonimustrisse- tardumusse, psüühilisse või kehalisse nö halvatusse. Sealt väljumist võib takistada isolatsioon mille ise loome. Konfliktifaasis on nii raskeid ja keerulisi emotsioone, et tundub võimatu neid teistega jagada. Me võime tunda leina või kaotusvalu, häbi või piinlikkust, vastuolu reaal-ja ideaalmina vahel, paista enda silmis ebaeetilise või moraalituna. Need tunded lähtuvad sotsiaalsetest normidest ning meie teadlikest ja alateadlikest uskumustest, mille aluseks on emotsioonide ja tunnete eitamine.

Tundel ja emotsioonil on väga raske vahet teha. Võtan kirjeldamise aluseks selle, et tunne on tihti pigem kehaline, see omakorda tekitab mõtteid ja emotsioon on justkui tundega seotud mõtete väljendus.

Emotsioon on lugu, mida läbi mõtete endale räägime sellest tundest mis on meie kehas. Emotsioonid on seega segu ka minevikust, kogemustest, mälestustest, teistest inimestest ja nende reaktsioonidest jne.

Tunded asuvad meie kehas ja on seega meie parimad teejuhid.

Theodore Isaac Rubin räägib oma raamatus „The angry book“, et eriliselt kahjustavad tunded meie lihaseid. Oleme seesmiselt pinges kõigile neile emotsioonidele vastu seistes, selle asemel et neid väljendada. Üks võimalus ebameeldivate olukordadega toimetulekuks on nende vältimine. Kui vältimine osutub võimatuks, me tihti lihtsalt eitame oma tundeid ja emotsioone ja maskeerime neid kõikvõimalikel viisidel. Näiteks võib viha kui väga tugevat emotsiooni edasi lükata, üle kanda, maha suruda, asendada võltsrahuga või suhkrumagusa jutuga, peita viha ületreeningusse, ülesöömisessse, ületöötamisse, lõbusa oleku taha jne

Nii jätame paljud tunded märkamata ja vaigistame end, surudes alla emotsioonid mis hakkavad meie sees ja ümber moodustama lõhkuvat valukeha.

Ideaalis võiks konflikti lahendada kõikidel tasanditel: teadvustada ja mõista mis juhtus, mida sellest õpime, tunda kõiki tundeid (need juhatavad meid meie soovide ja vajadusteni, tervete piiride kehtestamiseni), vabastada turvaliselt kõik emotsioonid ja keha pingeid.

Hea oleks tegeleda ka kehamäluga. Kehasse on salvestunud meie alateadlikud reaktsioonid. Enamasti alustatakse konfikti lahendamist peast, mitte kehast.

Kuid võib ka teisiti, alustades keha pingete vabastamisest. See on hea näiteks siis kui reaktsioon konfliktile või traumale on olnud väga suur, kui inimene ei suuda/ei taha veel juhtunust rääkida, ta ei leia kohe olukorrale lahendust või on traumad olnud nii varases lapsepõlves, et neid ei mäletata.

Seega, alustades konflikti lahendamist kehast, läbi kehatöö, läbi TRE-lõdvestustehnika, vabaneb inimene kõigepealt pingetest, mida ta esialgu ei oska võibolla isegi sõnadesse panna. Kehasse ja pähe „tekib aja jooksul ruumi“, inimene lõdvestub, närvisüsteem ja lihaspinge vähenevad, ta tunneb end paremini. Ja nüüd saab vajadusel pingevabamalt asuda oma probleeme lahendama. TRE-lõdvestustehnika sobib pinge maandamiseks igal ajal.

Tule lõdvestuma ja kogemust saama TRE-lõdvestustehnika abil

Ene

TRE-lõdvestustehnika II taseme sertifitseeritud juhendaja