Meie keha on väga tark ja näitab meile oma keeles mis meie elus toimub. Kui osata märgata oma keha märguandeid, mõistame paremini ka oma olukorda.
Sa oled stressifaasis kui märkad oma kehas järgmiseid tunnuseid:
Aktiveerub sümpaatiline närvisüsteem nö külm faas
-Pidev mõtlemine probleemile. Lahendust veel ei ole. Ülemõtlemine. Võib muutuda sundmõtete faasiks, kinnisideeks
– Käed, jalad on külmad, veri on suunatud lihastesse ja kehatüvesse. Seetõttu võib olla nahk kahvatu, tekkida külm higi
-Kaalukaotus. Kõht võib olla isegi tuntavalt tühi kuid süüa ei suuda. Mõnikord vastupidi, ülesöömine, et vaigistada emotsioone. Kaalutõus, vedeliku peetus
– Seedehäired, kõhulahtisus, kõhukinnisus. Kõhuvalud
-Endassetõmbumine, isolatsioon. Suutmatus suhelda, jagada.
– Kuna stressihormoonide tase on väga kõrge, tekivad sageli lihaspinged, mis omakorda tekitavad valuaistingud kehas, liigeste probleeme.
-Unetus, unehäired, ärgatakse tihti, liiga varajane ärkamine, rahutu uni
-Kurnatus, väsimus
-Kiire pulss, vererõhk tõuseb, võib esineda südamepekslemist
-Sageli muutuvad suu ja silmad kuivaks
-Hingamine muutub pinnapealseks ja kiireks. Ohkamine
Kõik stressifaasis toimuvad protsessid omavad bioloogilist tähendust ja stressi ainuke mõte ongi sundida inimest võimalikult kiiresti olukorrale lahendust leidma. Seega aitab stress meil nö ellu jääda.
Kui maailmas stressi ei eksisteeriks ja me oleksime ennastohustavas, ohtlikus olukorras, siis ilmselt võib meie elu tõepoolest ohus olla, sest me ei taipa sealt lahkuda..
Selles faasis töötab sümpaatiline närvisüsteem täie võimsusega ja viib organismi häireseisundisse, mobiliseerides lõputult energiat, mistõttu tekibki kurnatus ja väsimus. Samal ajal kogeb närvisüsteem, et energiakogus on liiga võimas ja püüab seda piirata. Piltlikult öeldes, sõidame sel hetkel üheaegselt nii gaasi -kui piduri pedaali vajutades.
Selles ongi stressi mõte, hoida meid nö väga ärkvel, et meie aju suudaks võimalikult kiiresti olukorrale lahenduse ja väljapääsu leida.
Kui lahenduse leidmine ühel hetkel meil õnnestub, siis saabub kehasse hoopis teistsuguste sümptomitega, nn tervenemisfaas.
Tervenemisfaasi tunnused:
Aktiveerub parasümpaatiline närvisüsteem nö soe faas
-Olukorrale on leitud lahendus
-Mõtted rahunevad ja tekib hea tunne
-Verevarustus taastub, käed ja jalad muutuvad uuesti soojaks
-Söögiisu taastub. Emotsionaalne söömine lõpeb
-Soe higi. Palavik. Ka põletikud, infektsioonid. Võib jääda haigeks
-Suur vajadus rääkida teistega asjad kulgemisest. Avanetakse uuesti maailmale ja elule
-Võib esineda pikemaid suure väsimuse perioode
-Parem unekvaliteet, suur unevajadus
-Vererõhk ja pulss normaliseeruvad. Võib esineda madala vererõhu ja aeglase pulsisagedusega perioode
-Niisked ja selged silmad, rohke süljeeritus. Kehas olevad tursed vähenevad
-Sage urineerimine. Tunne, et väljub palju rohkem vett kui sisse oleme joonud
Ühel hetkel märkad, et keha on saavutanud jälle tasakaalu ja energia ning elurõõm on tagasi. Juhhei!
Toetusin seda teksti kirjutades raamatule „Loodusseadused ja loomulik tervenemine“ Helgrund, Madsen, Kolas
Ene