Trauma elab Sinu kehas, seega ka närvisüsteemis.
“Trauma ei ole ainult see, mis juhtus. Trauma on see, mis jääb kehasse alles pärast seda, kui oht on möödunud.” – Peter Levine
Kaassõltuvus hoiab Sinu närvisüsteemi pidevas häires, „ooteseisundis“, sõltuvuses teise inimese reaktsioonidest. See meenutab Sulle lapsepõlve seisundit, kus Sa ei saanud olla lihtsalt Sina ise, vaid pidid kogu aeg alateadlikult skaneerima, millised on vanemate emotsioonid, on nad pahased, vihased, kas nad võivad Sind karistada, eemale lükata, ignoreerida. Sinu alateadlik küsimus oli, kuidas teenida välja tähelepanu ja armastust?
Sinu ärevus kasvas ja Sa õppisid end rahustama vastutuse võtmisega emotsionaalselt ebaküpsete vanemate tunnete ja emotsioonide eest, kohandudes nende vajadustega. Sa valisid kontakti oma vanematega, kaotades seega kontakti iseendaga.
Kaassõltlasena elad Sa seetõttu siiani pidevas valvelolekus, ärevuses, pinges lihastega, kokkutõmbunud hingamisüsteemiga ja sisemise valmisolekuga „hoida kõike koos“.
Isegi kui Sa oma peas praeguseks mõistad, et ei pea kõike kontrollima või teiste emotsioonide ja tunnete, üldise heaolu eest hoolitsema, siis Su keha on endiselt pinges – sest närvisüsteem on harjunud ohtudele või hülgamisele reageerima vanal viisil. Seega oled Sa endiselt ärev ja Sul võib esineda erinevaid kehalisi vaevuseid, haiguslikke seisundeid, unehäireid, vaimse tervise probleeme.
